Põhikiri

PÕHIKIRI

1. ÜLDSÄTTED

1.1. Eesti Pimemassööride Ühing (edaspidi käesolevas põhikirjas Ühing) on mittetulundusühing, mis ühendab pimedaid ja teisi nägemispuudega isikuid Eesti Vabariigis, kes on saanud ettevalmistuse tegutsemiseks massöörina ja soovivad kaasa aidata nägemispuudega inimeste tegevusele nimetatud kutsealal.
1.2. Ühingu nimeks enne ümbernimetamist oli Eesti Pimemassaaži Klubi. Eesti Pimemassööride Ühingu nime all jätkab Ühing järjepidevalt Eesti Pimemassaaži Klubi tegevust, ümbernimetamine ei toonud kaasa muutusi eesmärkides, õigustes ja kohustustes.
1.3. Ühing on eraõiguslik juriidiline isik, mille asukoht on Tallinn, Eesti Vabariik.
1.4. Ühing juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigis kehtivatest õigusnormidest, sealhulgas Eesti Vabariigi Põhiseadusest ja Mittetulundusühingute seadusest, samuti käesolevast põhikirjast ja rahvusvaheliselt tunnustatud põhimõtetest.
1.5. Ühingul on oma vara, arveldusarved pankades, pitsat ja sümboolika.

2. ÜHINGU EESMÄRGID JA TEGEVUSE PÕHISUUNAD

2.1. Ühingu tegevuse eesmärgid on:
2.1.1. Lõimida nägemispuudega inimesi ühiskonda;
2.1.2. ühendada nägemispuudega massööre üle Eesti;
2.1.3. arendada edasi massaaži eriala koolitustegevust;
2.1.4. viia nägemispuudega massööride oskused vastavusse massööri kutsestandardi nõuetega.
2.2.Ühingu tegevus on heategevuslik, toetamaks sotsiaalhoolekannet avalikes huvides, nägemispuudega inimeste rehabilitatsiooni ja tööhõivet.
2.3.Ühing tegutseb oma eesmärkide saavutamiseks järgmistes põhisuundades:
2.3.1. Massaažialase informatsiooni levitamine ja erialase kutsenõustamise korraldamine;
2.3.2. massaažialase alg- ja täiendkoolituse korraldamine;
2.3.3. massaažitöö vahendamine ja toetatud töötamise korraldamine;
2.3.4. stipendiumide määramine massaažialaseks õppe- ja teadustööks;
2.3.5. koostöö arendamine riigi- ja omavalitsusorganitega, õppeasutustega, teiste nägemispuudega inimeste organisatsioonidega ja massööride kutseühingutega;
2.3.6. majandustegevus, sealhulgas ruumide ja töövahendite rendileandmine, eranditult Ühingu põhikirjaliste eesmärkide saavutamise huvides. Majandustegevuse tulemit ei jaotata Ühingu liikmete või nendega seotud isikute vahel.

3. ÜHINGU LIIKMED, NENDE ÕIGUSED JA KOHUSTUSED

3.1. Ühingu liikmeks võib olla Eesti Vabariigi elanik, kes vastab alljärgnevatele nõuetele:
3.1.1.On seadusega kehtestatud korras tunnistatud nägemispuudega isikuks.
3.1.2. Omab massööri kutsetunnistust või –tõendit, mida tunnistab Eesti Vabariik või mille on heaks kiitnud Ühingu juhatus.
3.1.3. Tunnistab Ühingu põhikirja ja soovib osaleda Ühingu eesmärkide elluviimisel.
3.2. Ühingu liikmeks vastuvõtmise otsustab Ühingu juhatus liikmeksastuja kirjaliku avalduse alusel või, seaduses sätestatud juhul, Ühingu üldkoosolek.
3.3. Ühingu liikmeks vastu võetud isik tasub  liikmemaksu Üldkoosoleku poolt kehtestatud   suuruses.
3.4. Ühingu liikmel on õigus:
3.4.1. Osaleda hääleõiguslikult Ühingu üldkoosolekul seaduses ja üldkoosoleku reglemendis sätestatud korras.
3.4.2. Valida Ühingu juhtorganeid ja olla neisse valitud, algatada juhtorganite liikmete tagasikutsumist.
3.4.3. Muude võrdsete tingimuste korral olla eelisosaleja Ühingu poolt korraldatavatel üritustel ja Ühingu vara ning õiguste kasutamisel. Ühingu juhatus piirab või ei kohalda seda õigust, kui Ühingu liikme eelisosalus on vastuolus Ühingu põhikirjaga (sealhulgas eesmärkidega), või toob kaasa Ühingu eesmärkide saavutamist takistavaid asjaolusid, või on käsitletav erisoodustuse andmisena Tulumaksuseaduse mõttes või vara jaotamisena Ühingu liikmete vahel.
3.4.4. Saada informatsiooni Ühingu juhtorganite tegevuse kohta, nende otsuste koopiaid, teha juhtorganeile arupärimisi, tutvuda Ühingu käsutuses oleva muu teabega. Kui nõutava teabe avaldamine võib kahjustada Ühingu huve, võib Ühingu juhatus revisjonikomisjoni (revidendi) nõusolekul keelduda teabe avaldamisest, lisades konflikti lahendamise üldkoosoleku lähima istungi päevakorda.
3.4.5. Nõuda Ühingu juhtorganitelt oma ettepanekute läbiarutamist, võtta sõnaõigusega osa oma ettepanekute ja kõikide teda isiklikult puudutavate küsimuste arutamisest Ühingu juhtorganites, vaidlustada üldkoosolekul Ühingu juhtorganite otsuseid.
3.5. Ühingu liige on kohustatud:
3.5.1. Järgima Ühingu põhikirja.
3.5.2. Täitma Ühingu juhtorganite otsuseid.
3.5.3. Osalema Ühingu töös vastavalt Ühingu tegevuskavale ja juhtorganite otsustele. Ühingu juhatusel ja üldkoosolekul on õigus vähendada Ühingu konkreetse liikme nimetatud kohustust sõltuvalt selle liikme tegelikest võimalustest.  
3.5.4. Tasuma iga majandusaasta eest Ühingu liikmemaksu Üldkoosoleku poolt kehtestatud suuruses. Liikmemaksu laekumise tähtaeg on jooksva majandusaasta 01.aprill. Juhatusel on õigus ajatada liikmemaksu laekumine kuni kolmeks aastaks. Ühingu üldkoosolekul on õigus vähendada liikmemaksu määra või üksikliikme liikmemaksu. Ajatamata liikmemaksu võlgnevus rohkem kui üks aasta on põhikirja oluline rikkumine.
3.5.5. Tagama, et juhatus saaks oma käsutusse Ühingu liikme õiged kontaktandmed (tegelik postiaadress ja võimaluse korral e-posti aadress ning telefoninumber). Teatama Ühingu juhatusele kahe nädala jooksul nende andmete muutustest.
3.6. Ühingu liige võib Ühingust välja astuda igal ajal. Väljaastumine vormistatakse Ühingu liikme sooviavalduse alusel juhatuse otsusega.
3.7. Ühingu liikme võib Ühingust välja arvata alljärgnevatel põhjustel:
3.7.1. Põhikirja rikkumine või täitmata jätmine, või kui ei ole täidetud nõuded, millele põhikirja järgi peab vastama Ühingu liige.
3.7.2. Ühingu olulisel määral kahjustamine, kaasa arvatud Ühingu maine kahjustamine ebaväärika käitumise tõttu.
3.7.3. Kontakti puudumine Ühingu juhatusega kahe aasta jooksul.
3.7.4. Ühingu liige on organisatsiooni liige, mille eesmärgid või tegevus on vastuolus Ühingu põhikirjaliste eesmärkidega.
3.7.5. Ühingu liikme surm või pikaajaline vabadusekaotus.
3.8. Ühingu liikme Ühingust väljaarvamise otsustab juhatus või, seaduses sätestatud juhul, üldkoosolek. Põhikirja punktides 3.7.1. kuni 3.7.4. loetletud juhtudel peab juhatus vähemalt üks kuu enne otsuse tegemist informeerima põhikirja punktis 3.5.5. sätestatud aadressil Ühingu liiget kõigist tema Ühingust väljaarvamisega seotud asjaoludest ja kutsuma ta asja arutamise juurde. Ühingu liikmel on õigus ühe kuu jooksul juhatuse otsusest nõuda oma väljaarvamise otsustamist üldkoosolekul.

4. ÜLDKOOSOLEK

4.1. Ühingu kõrgeimaks juhtorganiks on liikmete üldkoosolek. Üldkoosolekust võivad hääleõigusega osa võtta kõik Ühingu liikmed. Üldkoosolek tegutseb seaduse, käesoleva põhikirja ja üldkoosoleku poolt seaduses sätestatud korras  tehtud otsusega kinnitatud reglemendi alusel.
4.2. Üldkoosoleku ainupädevusse kuulub:
4.2.1. Ühingu eesmärgi muutmine.
4.2.2. Põhikirja teiste sätete muutmine.
4.2.3. Juhatuse liikmete määramine ja tagasikutsumine.
4.2.4. Revisjonikomisjoni liikmete või revidendi määramine ja tagasikutsumine.
4.2.5. Majandusaasta aruande, aastaeelarve ja tegevuskava kinnitamine.
4.2.6. Vajaduse korral audiitorkontrolli määramine.
4.3. Üldkoosolek võib vastu võtta otsuseid kõikides Ühingut puudutavates kusimustes, vajaduse korral muutes või tühistades teiste juhtorganite otsuseid, kui nimetatud küsimused ei ole seaduse või käesoleva põhikirjaga antud Ühingu mõne teise juhtorgani ainupädevusse.
4.4. Juhatus kutsub üldkoosoleku kokku vähemalt üks kord aastas, teatades Ühingu liikmetele  vähemalt neliteist päeva ette üldkoosoleku toimumise aja, koha ja päevakorra.
4.5. Üldkoosolek on otsustusvõimeline, kui selles osaleb või on esindatud vähemalt viis Ühingu liiget
4.6. Vähemalt üks kümnendik Ühingu liikmetest võib seaduses sätestatud korras algatada üldkoosoleku kokkukutsumise.   

5. JUHATUS

5.1. Ühingut esindab ja juhib üldkoosolekute vahelisel perioodil juhatus. Juhatuses on vähemalt kolm  liiget.  
5.2. Juhatuse liikmed määrab üldkoosolek kaheks aastaks.
5.3.  Juhatus on pädev vastu võtma otsuseid kõigis Ühingut puudutavates küsimustes, mis ei kuulu üldkoosoleku või muude Ühingu juhtorganite ainupädevusse. Kehtivad üldkoosoleku otsused on juhatusele täitmiseks kohustuslikud.
5.4. Juhatus valib enda seast juhatuse esimehe, kes korraldab juhatuse tööd. Juhatuse esimehel on teiste juhatuse liikmetega võrdne esindusõigus.
5.5. Juhatuse otsused võetakse vastu seaduses kindlaks määratud ja vajaduse korral üldkoosoleku poolt täiendatud korras.
5.6. Juhatusel on õigus kasutada Ühingu vara ja vahendeid Ühingu eelarve, tegevuskava ja muude üldkoosoleku otsustega kindlaks määratud korras ja raamides. 
5.7. Juhatus korraldab Ühingu raamatupidamist vastavalt seadusele. Juhatuse esimees kannab vastavalt seadusele tippjuhi vastutust raamatupidamise korraldamise ja raamatupidamisandmete õigsuse eest.
5.8. Juhatus korraldab Ühingu majandusaasta aruande nõuetekohase koostamise ja õigeaegse esitamise üldkoosolekule kinnitamiseks.
5.9. Juhatusel on õigus, arvesse võttes seaduse, põhikirja ja üldkoosoleku poolt kehtestatud piiranguid, sõlmida töölepinguid Ühingu tegevjuhtidega ja delegeerida neile Ühingu juhtimisega seotud õigusi ja kohustusi.

6. VARA JA VAHENDID

6.1. Ühingu varad kujunevad sisseastumis- ja liikmemaksudest, annetustest, sponsorlusest, riigi, omavalitsusorganite ja valitsusväliste organisatsioonide sihtfinantseerimisest, Ühingu eesmärkide saavutamiseks ette nähtud tegevuse tulemist ja muust tegevusest, mis ei ole vastuolus põhikirjaga.
6.2. Ühingu omandiks loetakse tema poolt loodud, omandatud vōi Ühingule üle antud vara ja vahendeid. Ühingu vara ja sissetulekud on Ühingu omandus ja seda ei jaotata Ühingu liikmete  vahel.
6.3. Ühing haldab, kasutab ja käsutab oma vara sihtotstarbeliselt ainult pōhikirjas kinnitatud eesmärkide täitmiseks.
6.4. Ühing hoiab oma rahalisi vahendeid pangas. Allkirjaōigus pangaarve kasutamiseks on juhatuse liikmetel ja juhatuse poolt määratud isikutel.
6.5. Ühingu liikmetel ei ole ōigust Ühingu varale.
6.6. Ühing vōib sōlmida oma nimel lepinguid, omada varalisi ja  mittevaralisi ōigusi, kanda kohustusi ning esineda hageja ja kostjana kohtus.
6.7. Ühing vastutab oma kohustuste eest kogu oma varaga. Ühing ei vastuta oma liikmete kohustuste eest. Ühingu liikmed ei vastuta Ühingu kohustuste eest.

7. JÄRELEVALVE

7.1. Korralist järelevalvet Ühingu tegevuse üle teostab Üldkoosoleku poolt valitud revident või revisjonikomisjon seaduse ja üldkoosoleku ettekirjutuste alusel.
7.2. Revisjonikomisjoni liikmete arvu määrab üldkoosolek. Üldkoosolekul on õigus piirduda komisjoni moodustamise asemel ühe revidendi määramisega. 
7.3. Revisjonikomisjoni liikmed (revidendi) määrab üldkoosolek kaheks aastaks.
7.4. Erakorralise järelevalve teostamiseks võib üldkoosolek määrata auditi.

8. ÜHINGU REORGANISEERIMINE JA TEGEVUSE LŌPETAMINE

8.1.Ühing võib reorganiseeruda, ühinedes teise mittetulundusühinguga või jagunedes jaotumise või eraldumise teel teisteks mittetulundusühinguteks seaduses sätestatud korras. Reorganiseerumisel osalevate või tekkivate mittetulundusühingute eesmärgid peavad olema samalaadsed nende eesmärkidega, mis sisalduvad käesolevas põhikirjas.
8.2.Ühingu tegevus vōidakse lōpetada üldkoosoleku otsusega või muudel seaduses ette nähtud juhtudel, järgides sellekohaseid õigusnorme.
8.3. Ühingu tegevuse lõpetamise korral antakse pärast võlausaldajate nõuete rahuldamist allesjäänud vara üle tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute ja sihtasutuste nimekirja kantud ühingule või avalik õiguslikule juriidilisele isikule.

Käesolev Eesti Pimemassööride Ühingu põhikirja redaktsioon on vastu võetud nimetatud ühingu üldkoosolekul “15 “ juunil. 2013. aastal.